haldjas, kes soovis näha päikest

Tänapäeval on inimesel, kes tahab kõikvõimalikes tähendustes reaalselt eksisteerida,  lisaks passile ja tervisekindlustusele olemas ka facebook, twitter, orkut ja… myspace. Ilmselt on isand Rootsi kuningas (või tema fännid) võtnud sõna-sõnalt väidet “Kui sind pole Myspace’is, siis pole sind olemas” ja moodustanud sinna konto: Carl XVI Gustaf. Millega Rootsi riigiisa vabal ajal tegeleb ja kes tema lähemad sõbrad on, võib ylalnimet kontolt uurida. Jutt on inglise keeles, yleval on ka video. Carlil on täna 1914 sõpra (või noh, kontakti/fänni myspace’is, kui täpselt väljenduda). Ta palub muusikutel ja ärimeestel lahkelt “mitte reklaamida oma muusikat ega rahategemise viise, kuna see on häbiväärne ja vastik”. Voilà. :)

Ilmselt on andunud fänn mõne aja pärast lehe hooldamisest tydinenud, kuna “Carl” on viimati sisse loginud ligi 2 aastat tagasi.

Myspace on sotsiaalne veebivõrk, mille algse versiooni valmistasid  eUniverse töötajad 2003. aasta põimukuus 10 päevaga. Myspace’is saab luua kahte tyypi lehekylgi – tavainimese ja muusiku oma. Viimane sort võimaldab yles laadida muusikafaile ja yldse on Myspace heaks alternatiivseks reklaamikanaliks muusikutele, kel pole lepingut plaadifirmaga. Ajalugu on aga näidanud, et Myspace võib vaevanägemise korral hoopiski tuua lepingu plaadifirmaga :) Sel viisil on viimastel aastatel kuulsaks saanuid palju. Näiteks võib nimetada Briti lauljat, yhiskonnakriitiliste ja ausate sõnavõttudega tuntuks saanud Lily Allenit, kelle lauludest BBC nõudel roppusi on välja tsenseeritud. Samuti meie oma Kerli, kes samuti pidi iseseisvalt myspace’i lehel enda promomisega vaeva nägema, enne kui plaadifirma teda ja tema muusikat tõsiselt võtma hakkas.

Mina aga kuulen siin hetkel läbi kahe vooderdatud stuudioukse, kuidas minu “Liblikad” popmuusika vormi võtavad. Eile näis, et kõhus lendlevatest liblikatest on saanud raudpropelleriga herilased; täna on heliolukord veidike parem. Ma ei ole endiselt veendunud, et see lugu oli nyyd alustamiseks kõige parem valik või et sellega nyyd õiget asja tehakse. Kui Kerli kuskil intervjuus kuulutas, et tema elu parim hetk oli siis, kui ta kuulas, kuidas tema plaati masterdatakse, siis mulle tundub praegu, et tegemisel olevat seadet ei tohiks yldse kuulata, sest see kõlab igal juhul väga koledalt (sest seal on kõik poolik ja paigast ära), aga lõpptulemus on tavaliselt miskipärast täiesti talutav. Elame, näeme. Bassiosa kostab igal juhul läbi mõlema suletud ukse. See omakorda paneb mind mõtlema võimalikule vajadusele vahetada muusikastiili ehk lahtrit, kuhu ma end seni liigitanud olen. Uueks lahtriks võiks olla hip-hop või r’n'b.Kusjuures harmoonia on pooleldi jazz. Kas keegi on kunagi kuulnud jazz-r’n'b-st?

See oli nyyd loodetavasti väike nali.

Ja ma olen õnnelik, et mul on ainult yks inimene, kellega ma pean oma muusika osas vaidlema, mitte terve plaadifirmatäis.

Ja noh, igatahes. Elu on lill. Ja elu on mäng. Ilus mäng. Seega on mõnes mõttes suhteliselt ykskõik, mis mängu ma oma muusikaga mängin, sest igal juhul jääb see minu muusikaks. Vaatame, mis välja tuleb…

(:

Eile laadisin Myspace’i yles oma Eestis tehtud “Sipelgad” (see on endiselt viisakas ja lihtne folk) ja vaatan, kuidas läheb. Hingelähedasemad space-sõbrad Lõuna-Aafrikast ja Kreekast käisid juba kommentaarides käte peal. Ootan igatahes ka asjalikumat kriitikat. (mmm… Kas ikka ootan??)