jump to navigation

koor 4. okt 2009

Posted by haldjas in Igapäevaelu.
trackback

Ma läksin koori. Kammerkoori.

Täna oli esimene proovipäev ja me laulsime miski viis tundi järjest. Väikeste vaheaegadega.

Ja minu meelest esimest korda mu elus juhtus selline asi, et ma istun prooviruumis ja me võtame noodid välja ja hakkame laulma. Laulame laulu paar korda läbi. Ja siis võtame teise laulu ja laulame selle ka läbi. Ja siis võtame kolmanda laulu.

Ja umbes tunni või pooleteise pärast ma märkan järsku, et siiamaani ei ole mitte kordagi lauldud yhtegi nooti, nii et hääleryhmad oleksid eraldi. Lihtsalt kohe plaksti kõik kokku ja tuleb välja ka.

Kusjuures ei ole nii, et kõik teised juba ammu oskavad. Me saime kõik need noodid PDF-ide kujul meiliga nädal aega tagasi vaatamiseks. Nii et kaks varianti: kas kõik on kodus nädal aega kõvasti tööd teinud või kõik lihtsalt oskavad nii hästi nooti lugeda!

Igatahes huvitav oli. Ei tekkinud sellist hetke, et igav hakkab, sest dirigent mängib yhele hääleryhmale osa ette, muudkui uuesti ja uuesti ja siis ninnunännutab otsast peale läbi, siis 2 hääleryhma kaupa, siis veel kellegagi kokku jne.

Eks me hiljem muidugi harjutasime natuke eraldi ka, aga väga kiiresti ja lyhidalt. Iga lugu läks alustuseks ikka kohe kooslaulmisele.

Muude asjade hulgas on meil repertuaaris ka Veljo Tormise “Jaanilaulud”. :) Mul oli enne hirm, et kui prantslased teevad suu lahti ja hakkavad eesti keeles laulma, siis mina jooksen karjudes uksest välja, sest ma ei kannata nende hääldust välja :) Aga polnudki nii hull. Mul oli native speakerina au tekst reakaupa ette lugeda ja natuke seletada ja nad kordasid järele. Kui lauluks läks, siis kõlas isegi paremini kui varem kuuldud salvestus (kus seda esitas mingi hirmsa aktsendiga koor, ma ei tea, kes). Konsonandid kipuvad muidugi natuke tatti pritsima, aga äkki saab sellest ka yle…

Jaanilaulude viimane osa (see, kus Hargla liigo-liigo laulust on mingi jaani-jaani variant tehtud) oligi kogu tänase päeva kõige suurem proovikivi. Selle sõnadeni me ei jõudnud ja see oli pea ainuke teos, kus hääleryhmade kaupa proovimisele läks päris palju aega. Nimelt on seal lõpupoole selline koht, kus kõik laulavad põhimõtteliselt yhte moodi viisi, aga iga hääl alustab erinevalt kõrguselt. Sekundiliste vahedega :) Põhimõtteliselt kõlab see natuke nii, nagu keegi mängiks taignarulliga orelit. Et pidevalt on 7 järjestikust klahvi alla vajutatud või midagi taolist…

:)

Kommentaarid»

1. tulesäde - 6. okt 2009

See on küll ju hästi lahe! Kindlasti on mõnus :) Tubli oled.

2. mana - 6. okt 2009

helisalvestisi? :)

haldjas - 6. okt 2009

oh ei, mitte seekord :)