jump to navigation

Kui unenäod lähevad täide 3. jaan. 2010

Posted by haldjas in Igapäevaelu.
Tags:
trackback

Lugesin eile läbi ulmeraamatu The Lathe of Heaven. Autor Ursula Le Guin on Eestis tuntud vast eelkõige oma Meremaa-triloogia ja selle järje “Tehanu” poolest, mis kõneleb pisut keldipärasest maailmast, võluritest, võitlusest iseenda ja tahtejõuga ja muust säärasest.

Meremaa-sari mulle meeldis, aga ylejäänud teoste suhtes olen olnud seni pisut umbusklik.

Kuid ilmselt madam le Guin väärib oma kuulsust igati – The Lathe of Heaven on suurepärane. Võibolla võiks ette heita mõningaid syžeekäike, kuid vähemalt teevad need mõnikord ootamatuid pöördeid. Siiski.

Lugu kõneleb mehest nimega George Orr, kellel on omapärane võime näha unenägusid, mis muudavad reaalsust, kusjuures nii efektiivselt, et kui Orr ise ei mäletaks, et enne unenägu eksisteeris mingi teistmoodi tegelikkus, siis ei oskaks mitte keegi seda kahtlustada. Tavaliselt lahendavad unenäod Orri mingeid isiklikke probleeme ega esine eriti sageli, aga sellegipoolest hakkab syndmuste kulg meest sedavõrd häirima, et ta pyyab tablettide abiga unenägemisest loobuda. Eelkõige seepärast, et ta usub, et tal pole õigust maailma muuta, isegi kui tema ise on ainuke inimene, kes muutust märkab.

Loomulikult ei ole see efektiivne viis ja Orr satub hoopiski yledoosiga psyhhiaatri juurde. Arstionul on raske uskuda juttu, mida ta kuuleb, ning ta hypnotiseerib Orri, sisendades talle, millest ta peab und nägema. Efektiivse unenäo tulemusena toimub nende lähireaalsuses pisike muutus, ent nagu varem, nii ka nyyd uuenevad kõigi muutusega seotud inimeste mälud, nii et uus olukord näib neile loogiline ja nad ei mäleta, et kunagi eksisteeris midagi teistmoodi. Orr, vaeseke, saab aga järjekordse löögi osaliseks, mõistes, et nyyd peab ka see viimane õlekõrs teda möödapääsmatult hulluks. Kuid see pole kõik. Asjaolud saavad siiski minna veel keerulisemaks ja segasemaks ja peagi kahtlustab Orr, et võibolla psyhhiaater siiski märkas reaalsuse muutumist, ent pyyab seda patsiendi eest mingil põhjusel varjata ja, veel hullem, teda äkki ära kasutada.

1971. aastal avaldatud romaani tegevus leiab aset tulevikus, aastal 2002, mil maailm on 7 miljardi elanikuga selgelt ylerahvastatud, valitseb yleyldine kitsikus ja toimuvad sõjad. Nii et yhest kyljest oleks justkui, mida muuta, aga ei ole sugugi selge, et iga muutus toimub tingimata paremuse poole.

Päris huvitav on võrrelda Le Guini suhteliselt realistlikku nägemust aastast 2002 praeguse tegelikkusega. Hea kyll, miljard inimest vähem ja probleemide kogu ulatus ei ole võibolla jaotunud täpselt nii nagu raamatus – kuigi sellele oskavad ehk ameeriklased paremini vastata, kuna põhitegevus toimub Oregonis. Ent viited sõjale Lähis-Idas ei olegi niiväga tegelikkusest mööda.

Romaani peatykke juhatavad sisse erinevate autorite tsitaadid, mis arutlevad reaalsuse ja selle tajumise teemadel. Kõige populaarsem tsitaadiallikas on Zhuang-zi, kelle valesti tõlgitud lause on raamatule ka nime andnud.

Raamatu motoks on siiski valitud Zhuang-Zi arutlus:

Kong Fuzi ja sina olete mõlemad uni. Ja mina, kes ma teile nõnda ytlen, olen samuti uni. See on paradoks. Võibolla homme suudavad targad mehed seda selgitada, ent see homme ei pruugi tulla enne kui kymne tuhande põlvkonna pärast.

Niisiis tuleb ka raamatu syndmuste keerises aru saada, mis on päris, mis on uni ja kas äkki kogu see maailm, kus me elame, ei ole juba algusest peale unenägu. Ja kui igayks näeb tegelikult und ja mõjutab oma reaalsust, siis kuidas see kõik yheks maailmaks kokku jookseb ja nii edasi.

Meenutab mulle, kuidas ma kunagi unes pidin oma sõpru päästma kuskilt teiselt planeedilt miskise nõiapoolse tegelase käest, kes neid seal justkui vangis hoidis. Yhel hetkel seisin ma nõiatädiga silm silma vastu ja teatasin talle ylbelt: sind ei ole yleyldse tegelikult olemas, sest see on minu uni ja sa eksisteerid ainult mu unenäos. Assa mait, kus tädi sai selle peale vihaseks. Kui ma yles ärkasin, siis mõtlesin natuke järele ja leidsin, et tema asemel oleks ilmselt ka mina ysna vihaseks saanud, kui keegi mulle nii oleks öelnud.

:)

Nii et võibolla need maailma asjad ei ole päris nii lihtsad, kui me ette kujutame.

*
Muide, kes Zhuang-Zid ei tea, siis tema enimtuntud ja paljusid inspireerinud lugu: Nägin unes, et olen liblikas. Ent äkki olen ma hoopis liblikas, kes näeb unes, et on inimene.

*
Aga kui ma mõtlen näiteks mõningatele netifoorumitele või Delfi kommentaaridele, siis mulle tundub järjest enam, et tegelikult elabki iga inimene oma isiklikus reaalsuses ning terve mõistuse säilitamiseks pyyab ta ylejäänud võimalikke reaalsusi oma elust välja tõrjuda, nimetades nende kandjaid lollideks ja harimatuteks või mõne muu soojema nimega. :P

*
Ja mis puutub The Lathe of Heaven’i ekraniseeringusse, siis seda ma ei ole näinud; kyll aga prantsuse filmi La Science des rêves, mis kõneleb maailma asjadest kyll natuke teises võtmes ja teise loo kaudu, ent… oleks huvitav näha, millise symbioosi moodustaksid need kaks kokku. Ytlemata põnev oleks.

Advertisements

Kommentaarid»

1. Ursula K. le Guin | Stalkerid - 17. juuli 2013

[…] Haldjas Kui unenäod lähevad täide ["The Lathe of Heaven"] // https://kilpkonnasaar.wordpress.com/2010/01/03/kui-unenaod-lahevad-taide/ […]

2. Anya - 13. dets. 2018

The primary fact in this game is you ought to be in a position to get to the later stages of the event which is the most
important part of winning and finding first-place.


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: