jump to navigation

Töötukindlustus Prantsusmaal 26. veebr. 2010

Posted by haldjas in Prantsusmaa.
Tags: , ,
trackback

Eestis ei saa töötu kindlustuse saamise ajal vahepeal “korraks” tööle minna, sest jääb kindlustusest ilma. Selline systeem ei soosi tegelikult eriti töö leidmist. Teisalt on näiteks minimaalne töötuabi nii mõttetult väike, et absoluutselt igasuguse töö eest saab rohkem raha. Samas kui inimesel on eesmärgiks ikkagi hea töökoht leida ja kuidagi vahepeal ära elab (kasvõi selle minimaasle rahaga), siis ta tõenäoliselt ei võta mingit vahepealset odavat tööd, mis aja ära raiskaks, vaid pyrib ikka parema koha suunas.

Missugune on systeem Prantsusmaal (Pariisis)?

Yldiselt kategooriad on samad – on igakuine töötutoetus, samuti on võimalik taotleda toetust eluaseme ylalpidamiseks. Minimaalne töötutoetus ehk RSA on kusagil 400 euro ringis kuus. Kui on võimalik tõestada eluasemekulusid (yyritšekid, elektri- ja veearved jms), siis nende alusel antakse veel lisatoetust.

RSA saaja on ametlikult tööotsija staatuses, st tema kohus on tööd otsida ja soovitavalt 6 kuu jooksul see ka leida. Et tööd otsida oleks mugav, on võimalik saada tasuta sõidukaart kõigi 6 tsooni ulatuses. See tagab, et tööotsijal on võimalik kohale sõita ykskõik missugusele lähikonna tööintervjuule. (1.-6. tsooni aastakaart maksab muidu 1200 euri… arvutame… ligi 20 000 krooni. Kuukaupa hind on 120 euro ringis ehk ligi 2000 krooni. 1.-2. tsooniga piirdudes maksab kaart 56 eurot kuus.)

Töölesaamise puhul eeldatakse, et sõidukulud töökohta tasub tööandja (st ostab töötajale vastava tsoonikaardi). Loomulikult on tööandja jällegi huvitatud sellest, et töötaja elaks töökohale võimalikult lähedal või sarnases tsoonis, et ei peaks liiga palju transpordile kulutama. Aga siinne transpordi tasumine tööandja poolt näib olevat sotsiaalne norm.

Loomulikult on tööotsijal ka ravikindlustus. See tähendab, et arsti juures ja apteegis tuleb kyll arveid tasuda, ent saadud paberid saadetakse kuhugi vastavasse ametisse, mille peale kantakse töötavale inimesele vähemalt pool kuludest tagasi, mittetöötavale teatud tervishoiuteenustest aga vist peaaegu kõik kulud. Hambaravi, silmad ja kõrvad ei kuulu väga doteeritud alade hulka ja on suhteliselt kallis lõbu. Ravimite eest peab vist lõpuks ise maksma kas 13 või 7% koguhinnast (selle numbri meenutasin eesti ajakirjandusest, kuskil oli juttu ka Prantsusmaast). Ravimite täishinnad on sellised, et… ma ei tea, kas see tuleneb riigi suurusest või siin pesitsevatest ravimifirmadest või millest, aga nii väikest hinda kui siin ei ole ma Eestis vist isegi yhegi 50% soodusravimi eest maksnud. Prantsusmaa elatustase on Eestiga võrreldes ikkagi suhteliselt kõrge ja mitmesugused asjad kordi kallimad (eluasemed, yyrid jms). Seega eeldasin automaatselt, et ka apteeki minnes tuleb tohutu summa välja käia. Yllatus oli aga suur, kui arved Eestiga võrreldes hoopis tunduvalt väiksemaks osutusid. Muidugi ei ole ma kursis kõikide ravimite hindadega, kindlasti on erandeid. Samas on seniste vahe ikkagi märkimisväärselt Prantsusmaa kasuks.

Kui nyyd inimene juhtub 6 kuu jooksul töö leidma, on väga hea. Kui ta juhtub leidma mõne ajutise või poole kohaga töö, siis pole ka hullu – saab kuu-paari jooksul mõnevõrra vähem toetust, aga pärast ajutise töö lõppu jälle täismahus.

Siin näib olevat ka selline poliitika, et kui sulle on juba 6 kuud toetust makstud, siis sa oled enam-vähem kohustatud vastu võtma mingisuguse töö, kasvõi ajutiselt ja kasvõi poole kohaga. Poole kohaga töö puhul jätkatakse toetuse maksmist, aga väiksemas mahus. Miinimumpalk Prantsusmaal on umbes 8 eurot tunnis (natuke yle), mis tagab täiskohaga töö puhul umbes 1300-eurose kuusissetuleku. Niisiis võib öelda, et igal juhul on inimene huvitatud töötamisest, sest ka poole koha puhul saab ta tõenäoliselt kätte rohkem kui toetuse raha, lisaks makstakse talle poole koha puhul ka veidike toetust juurde.

Töötutoetuse taotlemiseks tuleb väidetavalt töötada Prantsusmaal vähemalt 6 kuud. See pool on natuke ähmaseks jäänud. Kuna ma ei ole siin veel mingit toetust taotlema hakanud (eeldasin, et mul pole selleks õigust), siis ma täpselt ei tea. Siia kolinud belglane väitis, et ta saab maad muutes Belgiast töötutoetust veel mõned kuud ja siis see lõpetatakse, ent Prantsusmaal toetuse saamiseks peab ta siin enne töötama. Ytles 4 kuud.

Kogu eelnev jutt kehtib mõistagi prantslaste ehk kohalike kodanike kohta.

Kuidas Prantsusmaa Euroopa Liidu kodanikku suhtub, sellest saan lähemalt jutustada mõne aja pärast. Nimelt võtsin yhendust (lõpuks ometi) kohaliku tööhõiveametiga, et suisa  ametlikult tööd otsida (niisama firmade tyytamine ei paista toimivat; ei ole mul veel ka prantsuse keelega kõige paremad lood). Varsti peaks saama mingi vastuvõtuaja. Enne on vaja täita mingi kuhi pabereid – cv ja muud asjad. Huh. Jõudu mulle…

Advertisements

Kommentaarid»

1. Jansa - 30. juuli 2011

Kuidas edeneb sealkandis sinu seiklus.
Mõte käis läbi et mis saab kui kolida PR maale.
Mehel, ütleme et oleks töökoht olemas, mina aga olen ?
Suurem mure aga lapsega, kes hetkel 7a ja astub sellel aastal esimest kooliteed-kuidas PR õppimine oleks.

haldjas - 31. juuli 2011

Oo. Noh, mingeid sotsiaal- ja ravikindlustusi peaks-võiks saada ka abikaasa kaudu.

Prantsuse koolisüsteemist ma paraku ei tea suurt midagi. Peale selle, et kõik õpivad siin prantsuse keeles. Võibolla lapsel on lihtne tegelikult võõras keel omandada niimoodi käigult (ja see on mu meelest üldse parim variant prantsuse keele õppimiseks elus), aga ilmselt peab siis õppetükkidega natuke järele aitama teda vmt, vaatama, et ta järjel püsib, õpetajatega suhtlema jne :)

Koolide osas tegelikult ma soovitaks pööruda Pariisi Eesti saatkonna poole hoopiski küsimusega; ma arvan, et nad ehk oskavad soovitada midagi või soovitada, kellelt edasi küsida. Muide, Pariisis on eestlased teinud ka eesti keele kooli, kus siinsete eestlaste lapsed käivad vist umbes korra kuus koos midagi tegemas. See on vist niisama rohkem kultuuriüritus ja koht, kus eesti keelt harjutada / meeles hoida. (Ma jälle edastan mingit kuulujutu tasemel muljet; ise kohal käinud pole. Aga kindlasti, kindlasti on see väga lahe ettevõtmine :)

2. prantslane - 7. jaan. 2013

Iga suurema linna läheduses on ka rahvusvahelisi koole kus ôppetöö käib enamasti inglise ja prantsuse keeles. Môeldud on need ajutiselt seal elavate välismaalaste lastele, kuid sinna saavad ka kohalikud konkursi alusel. Kui abikaasal on töö siis on ka tervel perel ravikindlustus, piisab töölepingu näitamisest Haigekassa büroos ja ravikindlustuskaardi taotluse täitmisest (nüüdsest on kaardid fotoga)


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: