jump to navigation

“Sügisball” ja eesti ühiskond 4. märts 2011

Posted by haldjas in Eesti, tõsised asjad.
Tags: , ,
add a comment

Sellest aastast toimuvad Pariisis eesti filmide õhtud ja millest olekski parem alustada kui igasuguste okste ja taldrikutega pärjatud uuematest eesti linateostest. Viimati “Sügisball”. Eesti keeles, prantsuskeelsete subtiitritega. Roux’l oli põnev vaadata ja mul oli põnev jälgida, kuidas selline film prantslasele mõjub.

Kahtlemata puudutab “Sügisball” paljusid eestlasi väga isiklikul pinnal. Igaüks meist teab või tunneb kedagi, kes on justkui sealt välja jalutanud. Kes väidab midagi muud, on elanud ettekujutuste maailmas. Ja kui vaataja aju selle tõsiasja kokku ühendab, siis arusaamine, et Eesti mingis mõttes ongi selline, on üpris masendav.

Kujutlus, et see pole ainult Eesti probleem, vaid kogu maailma probleem, on veel masendavam. Ma saan täiesti aru, miks ma mitu aastat tagasi Eestis seda filmi silmaotsaski ei kannatanud. Arvasin ilmselt alateadlikult, et ignoreerides saan kustutada ebameeldivad stseenid ja inimesed enda elust, mälust ja minevikust, teha nägu, et neid ei olnud tegelikult olemas või et nad ei jätnud minusse aastatepikkuseid haavu ja võimetust endasse uskuda.

Aga see neetud film kiskus kõik läbielatu taas halastamatu valguse kätte ja näitas oma kiretul dokumentalistlikul moel, et minu isiklik valu ei olnudki kõige suurem valu, sest kõik oleks võinud olla veel hullem.

Samal ajal on selline haavade mädast puhastamine omamoodi tee paranemisele ja tagasi vaadates võin öelda, et see on toiminud. Küllap. Sest ma ei tunne enam isiklikku häbi ja piinlikkust, et tean mõnda inimest, kes on nagu Mati või Theo või Maurer või Laura.

Nüüd aga meenutab see film mulle ääri-veeri põhjuseid, miks Eesti teemad mind vahel ikka veel tundlikuks teevad.

Maureri naine tahab elada kohas, kus ei peaks kokku puutuma ümbritseva maailma igapäevase õudusega (ühekäelised joodikud poetrepil). Samal moel on Eesti jagunenud kaheks. On need, kes elavad oma igapäevaseid õudusi ilma liigse eneseanalüüsita, ja on need, kes peavad end liiga heaks, et nende teistega tegeleda. Kui nad mingil ootamatul kombel on sunnitud selle teise, õnnetu Eestiga kokku puutuma, siis põgenevad esimesel võimalusel oma turvalisse vitriinkoju ja teevad näo, et midagi ei juhtunud.

Ainult et Eesti on nii väike, et selle kaheks eraldiseisvaks kogukonnaks jagamine on meelevaldne ja võimatu. Teine Eesti ootab sind ühistranspordis, tänavatel ja külapoodides. Ja piir Esimese ja Teise Eesti vahel on tegelikult imeõhuke. Kui palk on liiga väike, alkoholi liiga palju või satume valel ajal valesse kohta, oleme ühiskonna paariad ühtemoodi.

Mõtlemapanev on ka Roux’ õhtul koju jõudes tehtud ühelauseline kokkuvõte filmist.

Eesti naisele meeldib, kui teda kägistatakse ja pekstakse, siis ta tuleb oma mehe juurde tagasi.

Groteskne, aga sageli tõsi – kui väga me ka ei sooviks seda salata.

Miks me oleme sellised?

Advertisements

Maarahvast :) 28. apr. 2010

Posted by haldjas in Eesti.
11 kommentaari

Igasugu välismaalased ja ka eestlased ise teevad mu meelest tõsise vea sellega, et “maarahvas” tõlgitakse kui “people of the land”. See jätab eksliku mulje, justkui oleks kuidagi tegu selle “maalapi” või mingi maaomandiga piiritletud rahvaga vm. Saksa tõlkelaenuna ja sakslaste poolt vaadatuna võib sõna maarahvas ju muuhulgas ka sellisel kitsal viisil vaadelda, ent meie omakultuuri seisukohast kindlasti mitte.

Tasub tähele panna, et indogermaani sõnu land, earth ja country tähistab meil yks yhine sõna – MAA.

Lähtudes  muudest maa-liitega sõnadest (Maaema, maakeel, maatõug, maavillane) ja meie rahva yldisest vaimsusest, peaks olema selge, et antud kontekstis tuleb sõna “maa” tõlkida inglise keelde kui earth.  Maarahvas – earth people. See seletab nii mõndagi, klapib kokku mitmete muude põlisrahvaste enesenimetuste laadiga (inimesed, maa-inimesed) ning kannab kõige lihtsamalt öeldes tähendust, et meie, maarahvas, oleme siit maast kasvanud, kuulume maaga kokku ja toimime Maaemaga kooskõlas.

Mõttekäiku ajendas viide Jürgen Beyeri artiklile maarahva-sõna tähendusväljadest.

Maarahva-sõna olemust ja päritolu seletab muidugi kõige paremini Kalle I. Elleri artikkel “Maarahvast”. Lihtsalt ajuti tundub mulle, et sinna kõrvale oleks ka teisi hääli vaja, muidu mingid välismaalased röögivad meist lihtsalt puhta massiga yle.

sokk x 2 11. apr. 2010

Posted by haldjas in Eesti.
Tags: , , , , , ,
5 kommentaari

Läksin täna EPLi lehele uurima, mis seal Poolas siis ôigupoolest juhtus ja avastasin end otsa vahtimast lausele, mis pani mind môtlema, et äkki peaks ikka kuidagi kontrollima, kus ja mis kontekstis mingeid reklaame näidatakse. Ma ei taha kuidagi olla vaba ajakirjanduse ja vaba kauba päähämäärmise vaenlane, aga järgmine kombinatsioon ei ole mu meelest kyll mitte kuidagi ilus.

Et tehnilise poole pealt äkki VÔIKS olla artikli yles panemise aknas yks kastike, millesse on vôimalik teha linnuke: “Selle artikli juures reklaami ei näidata.” Vôi siis määrata, missugused reklaamid nt tundlike teemadega artiklite juurde ei sobi.

Vaba turumajanduse seisukohalt ma muidugi saan aru, et hukkunud Poola riigijuhid aitavad kindlasti paremini myya hästi säilivat erektsiooni. Andke minna…

Muid uudiseid: arvuti on endiselt surnud, pole olnud aega teda yle installida. Samas on vôimalus parasiteerida laenatud Macil, mis hiilgab prantsuskeelse klaviatuuriga (palju kasutusmugavam kui eesti/pôhjamaade oma, v.a. ôige Ô tähe puudumine) ning ekraanipiltide tegemise vôimaluse mitmekesisuse ja kergusega (windowsiga arvutis ma ei oleks viitsinud tollest fopaast koopiat teha). Lisaks on Maci vaikimisi kujundus ääretult meeldiv, rahulik ja oma lihtsuses ning kauniduses inspireeriv. Töötab valutult ja suurepäraselt, hoolimata sellest, et tegu on mitu aastat vana mudeliga (powerbook g4, kellele see miskit ytleb). Esimesel windowsivabal nädalal tegin valmis yhe kodulehe ja teise kujundus on pooleli, kuna vahepeal tuli yht muud asja kujundada ja äkki saan lôpuks endale ka kodulehe tehtud. Peaaegu loodaks, et mu enda arvut ei saakski korda, kui vaid ei peaks pelgama, et laenat Mac soovib ehk suvalisel hetkel koju tagasi minna. Niisiis tuleb ikka putitada neid aknakesi elule. Uh…

Aga soe soovitus kyll – keda paelub kunst ja muusika ja kes tahab niisama toimivat arvutit, kaaluge tôsiselt Maci soetamist. Odavama läpaka saab vist juba 15 000 ringis kätte ja kui samas hinnakategoorias pc-ga vôrrelda, siis ma usun kyll, et mac peab kauem vastu ja end paremini ylal. Ajad on muutunud, Mac ei ole enam pururikaste nishitoode :) Ja olgem ausad, koos Vista saabumisega oli juba näha, et Windows on oma aja ära elanud. Vähemalt masside jaoks. Arvuti- ja tehnikafriikidele sobib endiselt suurepäraselt, ent ka nemad saaksid oma vajadusi lahendada Linuxi peal natuke odavamalt :p

Kysimus laiale ringile 17. märts 2010

Posted by haldjas in Eesti.
Tags:
4 kommentaari

Kui krediitkaardi laenujäägi ymberfinantseerimisel väikelaenuks väänab pank väikelaenule intressi 25%, kas see on yldse legaalne? Ses mõttes et ma tean kyll, et pankadel on selline väikelaenu intressimäär (ja see on maksimum), aga see number sarnaneb kuidagi juba SMS-laenude kategooriale mu meelest.

Lihtsalt et kas see põhiseadusevastane ei ole või midagi? :D

Kui kellelgi on ideid, siis ma olen tänulik. Paar päeva on aega vinguda veel nende numbrite teemal :)

Kerli ja Tea Party 11. märts 2010

Posted by haldjas in Eesti, Muusika.
Tags: ,
1 comment so far

Rõõm avastada, et “Tea Party” ametlik video on lõpuks väljas! Väga lahe :) Meeleolu ja värvid on rõõmsamad kui esimestes Kerli videotes, ent stilistika mõnusalt sama.

Kerli – Tea Party [Official Video] from KerliTv on Vimeo.