jump to navigation

Alt yles 22. jaan. 2010

Posted by haldjas in fotod ja pildid, Pariis.
Tags:
17 kommentaari

Tänane fotojaht on lahe – annan oma panuse. Ma arvan, et see on yks kõige tyypilisem ja levinum ja klišeelikum “alt yles” pilt, mida Pariisis yldse teha saab :D

Võte pärit suve algusest (kirjade järgi 13. juuni, aga mine sa võta kinni), olin vast nädalajagu siin olnud ja käisime vaatamas Torni, Väravat ja Champs-Élysées’d. Parajasti oli nädalavahetus ja ilmselt pool maailma oli torni alla kokku lennanud. Suvi, ilus, päike, kuum, sõidad yles ja imetled vaadet ja ytled, et “ma olen seal ära käinud”.

Meie sisse ei läinud, sest saba ulatus maailma lõpuni ja Roux ei viitsinud oodata. Leppisime kokku, et tuleme näiteks mõnel teisipäeva varahommikul tagasi. Aga me ei jõudnud sinna. Terve suve, terve sygise ei jõudnud. Vist ei tahtnud piisavalt.

eiffel

Nyyd, olles siin viibinud peaaegu 8 kuud, ei ole ma ikka veel jõudnud torni ronida. Kyll jõuab. Ausalt öelda ma väga ei kurvasta. Ronisime hoopis kodu lähedal yhe mäe otsa, mis pidi olema Eiffeli 2. korruse kõrgusel. Vaade oli päris hea :)

Kui Torni peale mõelda, siis sinna yles ronimiseks kardan ma täiesti piisavalt kõrgust niikuinii :)

Teised pilvepiirile kiikajad on siin.

fotojaht

Advertisements

Jõulutäht 25. dets. 2009

Posted by haldjas in fotod ja pildid.
Tags: , ,
9 kommentaari

fotojahtKui öelda “jõulutäht”, siis enamik inimesi mõtleb selle all toda hirmsat punaste või valgete ylalehtedega taime, mis jõulude ajal hirmus populaarne on. Mina mõtlen ka – aegajalt ja väga arva, kuna seesinane “lill” mulle eriti ei meeldi. Kunagi natuke meeldis, aga miskipärast hakkasid kõik seda mulle kinkima ja ysna ruttu sai isu täis. Alpikann on ausalt palju ilusam :D

Tänavuste jõulute lähenedes hakkasin mõtlema, kuidas jõulukommetest ikka viisakalt kinni pidada. (Mõtlen neid va vanemat sorti jõulukombeid, mis olid enne cocacolavana tekkimist.) Yhel hetkel sai selgeks, et tuleb jõulutähti teha.

Grilltikud said soetatud, kuigi mulle meenus pisut hilja, et õuest oleks täiesti kohalikku oksaraagugi saanud sest kõhnakesest sirelijupist, mis me suvel aiast maha võtsime. Aga grilltikud on kuidagi siledamad ja sirgemad.

Lõngadega oli natuke keerulisemad lood. Pyydsin Roux’le selgitada, milleks mul neid vaja on, aga ei osanud ma seda õieti sõnadesse panna ega saanud tema õieti aru. Lisaks tekitab sõna “jõul” inglisekeelne tavapäraseim ekvivalent (Christmas) temas parasjagu allergiat. Aga kui ma juba paar päeva jõulutähtede ja lõnga teemal vingunud olin, võttis ta ennast kokku ja läks uuris emalt, kas tal yleliigseid lõngakerasid leidub. Ja tuli tagasi mõne kireva lõngakeraga. Ytleme, et nii neoonseid värve ei ole ma veel elus näinud, senised tähed on saanud tehtud vähe maalähedasemate toonidega, aga peaasi, et lõng, nii et ajas asja ära.

Hakkasin siis meisterdama.

Ja siin nad on.

Jõulutähed, mis pyyavad kinni kõik kurvad ja halvad asjad ja seetõttu on mõistlik need peale jõule ära põletada.

Ah et kuidas see kõik “kingiga” seostub?

Väga lihtsalt – jõulutähed on minu selle aasta jõulukingid. Igayhele, kes läbi astub ja mõnd endale soovib. Mõned on juba viidud-antud.

Ylejäänud kingiideetajad on siin.

isetegi 12. dets. 2009

Posted by haldjas in fotod ja pildid.
Tags:
17 kommentaari

fotojahtVahepeal hakkas juba tunduma, et minu kunagine fotojahiavantyyr jääb ka viimaseks, kuna ma järjekindlalt kas jäin hiljaks või ei suutnud teemast inspireeruda või olin lihtsalt laisk ega viitsinud fotot töödelda.

Aga PORTREE on miski, mida ma olen juba pikemat aega harrastanud. Väga tahaks öelda, et iga inimest on võimalik ilusaks pildistada, tahaks öelda, et ma oskan… aga ma ei tea. Paljud inimesed, keda ma olen pyydnud ilusaks pildistada, ei ole selleks eriti palju aega ega mahti andnud.

Lahedad portreed tekivad just siis, kui see esimene närv on välja elatud, kramplikud naeratused ja ilmed ära väänutatud ja saabub lõdvestumine, sisemine rahu. Kui mõnes mõttes on ykskõik, mis sealt pildilt välja tuleb.

Mõnikord juhtub, et teed 20 pilti ja mitte ykski nendest ei ole õieti ilus. Mõnikord teed 300 ja leiad yhe kaadri, mis justkui meeldiks.

Teine, võibolla suuremgi mäng algab aga siis, kui fotod on arvutisse tiritud. Teise mängu nimi on Töötlus ja selle käigus võib foto tundmatuseni muutuda. Heal juhul, ma arvan, muutubki.

See kaader syndis öösel kell 4 (oli selline hiline arvutisistumise öö). Enne magama minemist tekkis äkki mõte, et prooviks ennast pildistada. Klõpsutasin siis yksjagu, vahepeal kätt ja kaamerat vastu seina toetades, kui lihased väsima hakkasid, erinevaid ilmeid proovides, ysna juhuse peale, sest lõpptulemus on tegelikult näha alles arvutiekraanil, kus saab õieti selgust, millised pildid on teravad, õige valguse või ilmega. Klõpsutasin vast pool tundi või veidi enam, ehk 200 kaadri ringis (täpselt enam ei mäleta) ja seejärel ronisin voodisse.

Mingi aeg (päev, nädal) hiljem võtsin pildid ette ja asusin yle vaatama. Vähemalt pooled lähevad kohe prygikasti – udused, imelikud, poolikud. Yhe käega iseennast pildistades juhtub ikka, et läheb natuke mööda ja pildile jääb näiteks ainult kõrv või pool nägu. Mõnikord on huvitav, mõnikord ei ole. Mida rohkem kaadreid kustutada, seda parem, sest tõenäosus, et 2 kuud hiljem vajalikku kaadrit otsides viitsid sa uuesti kõik need 300 läbi vaadata, on ysna väike. Aga esimestel katsetel on muidugi raske sydant kõvaks teha.

Heal juhul jääb alles 10% piltidest. Kahesajast siis paarikymne ringis. Need võiksid olla võimalikult erinevad. Ja siis läheb töötlemiseks. Valgused, varjud, tasakaalud, värvid… sellest hetkest, kui ma avastasin RAW-töötluse, ma jpg-formaadis pilte enam fotoaparaadiga ei tooda. Puudub igasugune mõte. Kompaktkaamerate omanikud peavad muidugi jpg-dega leppima, aga see ei ole nii hull. Oma esimesed šedöövrikatsetused tegin minagi seebikatega.

Ja siin ta on. Parim? Ei tea. Võibolla. On teisigi (sellest sarjast) ja veel teisi (teistest sarjadest) ja loodetavasti tuleb veel paremaid. Aga midagi temas on. Ei saa öelda, et on originaaliga sarnane kui kaks tilka vett.

Kas see olen mina? Ei tea. Võibolla yks kylg minust (ja teine on varjus), kuid võibolla neid kylgi on rohkem.Võibolla see on pilt, mille järgi mind tuntakse 100, 500 aasta pärast; kuid võibolla ei tunne mind siis enam mitte keegi. Kes teab :)

Ylejäänud (auto)portreetajad leiate siit.

Fotojaht: jalavari 15. aug. 2009

Posted by haldjas in fotod ja pildid, Prantsusmaa.
Tags: , , , ,
5 kommentaari

fotojahtOlen juba tykk aega yhes või teises blogis jälginud, kuidas fotojahti peetakse. Ja nyyd juhtus, et mul on ka materjal olemas, mida omalt poolt näidata.

Nimelt käisime mõne aja eest yhel yritusel, kus ma avastasin kingade pildistamise võlu.

Yritus leidis aset paadis. Paat oli aheldatud kalda kylge ja sinna mahtus ära nii lava pillimeestele kui tykk tyhja maad tantsijatele. Ilmselt oli tegemist isevärki tantsuklubiga. Tantsiti fokstrotti, tangot ja veel mingeid tantse, mille olemust ma väga ära ei tabanud. Ehk võiks seda ettevõtmist võrrelda Eestis toimuvate tantsuklubidega, kus tantsitakse rahvalikke ja 20. saj. alguse seltskonnatantse. Siinne muusika oli muidugi… prantsuse šlaagrid. Midagi taolist. :)

Mina vehkisin hoopis kaameraga ringi ja yritasin kepsutajate vahel ja lava ääres ellu jääda. Mingil hetkel haarasid mu pilgu näoilmete asemel aga hoopis tantsijate jalad.

Päev oli palav ja tantsuplatsil poleks ma selle kuumuse tõttu nagunii ellu jäänud. Aga vaadata oli huvitav. Eriti huvitav oli vaadata jalgu. Kingi. Seda, mis jalad teevad tantsimise ajal. Hmmm… Ärge rääkige siin midagi, et tants pole välja mõeldud paaritumisrituaalina. Ykskõik mis seal ylalpool toimub, teie varvaste käitumine reedab kõik :)

Nii ma siis olen siin mõtisklenud, et millal kõiki neid mõtteid avaldada. Fotojaht annab selleks suurepärase võimaluse :) Aitäh!

jalad

Varbad: alistuda või mitte alistuda?


Tõuseks või lendu, kui ainult oskaks!

Tõuseks või lendu, kui ainult saaks!


Tempokalt yhte sammu astudes

Tempokalt yhte sammu astudes


Ärge rääkige midagi, et valged sokid on stiilivääratus. Punased on Pariisis igatahes täitsa moes! Ja kellele ikka ei meeldi, võib pyksisäärel olevat draakonit tõlgendada märgina:)

Ärge rääkige midagi, et valged sokid on stiilivääratus. Punased on Pariisis igatahes täitsa moes! Ja kellele ikka ei meeldi, võib pyksisäärel olevat draakonit tõlgendada uriseva märgina:)


Tere tulemast mugavate jalanõude klubisse!

Tere tulemast mugavate jalanõude klubisse!


Mugavate jalanõude klubi puhkehetkel (tundub, et saavad ka eraelus hästi läbi)

Mugavate jalanõude klubi puhkehetkel (tundub, et saavad ka eraelus hästi läbi)


See paar

See paar osutuski mu lemmikuks. Missugused nad ylevaltpoolt välja nägid, enam ei mäleta :S


Mugavus mugavuseks - kui on väga vaja tantsida, saab hakkama ykskõik milliste kingadega.

Mugavus mugavuseks - kui on väga vaja tantsida, saab hakkama ykskõik missuguste kingadega.


Segasummasuvila

Segasummasuvila


Yks kylastaja pidas paremaks igaks juhuks varju hoida

Yks kylastaja pidas paremaks igaks juhuks varju hoida. Võibolla seetõttu, et tal polnud nii uhkeid jalavarje ette näidata...

Igatahes võin ausalt öelda, et esimest korda elus oli mul tantsuplatsil tõeliselt lõbus :)

Teised kingafotojahtijad

et lõpetada Lapimaa teemad 30. jaan. 2009

Posted by haldjas in fotod ja pildid.
Tags:
add a comment
Lapimaa

Tahtsin yles riputada picasa slideshow’d, aga wordpress sõi flash embed koodi ära. Nojah… siin on Lapimaa galerii Picasawebis.