jump to navigation

Maailmaruum on piimaga kohvi värvi 4. nov. 2009

Posted by haldjas in öömõtted, Igapäevaelu.
1 comment so far

Ajalehtede artiklipealkirjad on mõnikord nii luulelised.

Jah, ma tahan juba ammu kirjutada laulu ilmaruumist (just nagu tegi Katie Melua, õigemini tema produtsent Pekingit kylastades).

Aga olgem ausad, maailmaruum on kindlasti palju sygavam kui piimaga kohvi. Kuigi… kui kohvipaksu pealt on võimalik ennustada, siis kas piimakohvist jääb ka kohvipaks järele?

Roux’ sõber aga jättis piimaga kohvi joomise järele, sest ta luges kuskilt, et piim kohvi peal soodustavat vähi teket. Nyyd joob ta ainult musta kohvi.

Aga mina joon hoopis kakaod. Ja põhiliselt vett.

Ja kuna on öö ja hilja ja ma olen internetitelekavaatamisest väsinud, kuigi laule oli mõnus kuulata, siis liigitub sellesinase teksti esimene pool “öömõtete” alla. Öömõtted on alati natuke syrrid ja hajevil. Justnagu unenäomosaiigid.

*

Mul on palju mõtteid yleyldse. Mõnikord tundub, et rohkem kui tarvis. Lugesin täna Rudolf Steineri mingit teost, kus ta räägib, et kunagi olid maailmas inimesed, kes ei osanud yldse mõelda nagu meie, vaid mõtlesid piltides ja elasid väljapoole ja neil polnud silmi ka.

Need võisid olla ka erinevad inimeste sordid. Igatahes väga syrr. Huvitav, kas nad räägivad seda juttu waldorfkoolides ka? Ma tahan siiski uskuda, et igal rahval on õigus omanäolistele loomislauludele ja kui Steiner oma austerlase positsioonilt kirjeldab aarialaste mytoloogilisi esivanemaid, siis mina ennast aarialaseks ei pea kahjuks. Ei vere ega kultuuri poolest. Ja olen veendunud, et minu maailm loodi veelinnu munast. Anna andeks, Rudolf, aga ma usun, et mul on õigus ja sa eksisid, kui sa uskusid, et kõik maailma inimesed on yhest allikast tulnud ja kõik maailma inimesed peavad yhtmoodi mõtlema.

Muidugi Steineri arust olid kuskil ka mingid “degenereerund” rahvad, kes pärinesid otse aarialaste eellastest ja keda ta nimetab “metslasteks” või millekski sarnaseks, nagu temaaegses antropoloogiateaduses tavaks oli.

Kuna ma ei ole lugemisega eriti lõpuni jõudnud, siis ma võin yldistustes eksida, aga praeguseks kujunenud pildi järgi on mul kahju tõdeda, et inimesel, kes väidab ennast teadvat ja kõnelevat mingit yleloomulikku tõde, puudub arusaamine sellest, et kõik, mis maailmas on, on millekski hea ja vajalik ja pole olemas mingeid rohkem või vähem arenenud rahvaid, vaid igayks ajab just seda asja ja õpib neid õppetykke, mida parajast tarvis on. Seega igasugune evolutsiooniline lineaarjärjestus mina-tark-sina-loll on jama.

Ma väga loodan, et ma eksin oma praeguses hinnangus ja näen, et ta edaspidi muudab oma seisukohti. Aga kui ka ei, siis nojah, see on 20. sajandi algus, mis sa hing ikka tahad. Ega need valged inimesed tollel ajahetkel nii targad ei olnd. Praegu hakkavad asjalood juba natike paremaks minema. Saadakse aru ja arvestatakse, et põliskultuuridel on oma väärtus ja sisemine tarkus mitmes mõttes suuremgi kui “arenenud” tsivilisatsioonil.

Advertisements

11. okt. 2009

Posted by haldjas in öömõtted.
add a comment

mõnikord ei ole vaja
palju öelda
mõnikord võiks lausa
ytlemata jätta
aga ei saa sõnad voolavad
silmist ja suust
välja aknast ja uksest
sisse

ja ma põgenen
ja ma ootan

las igayks siis ise teab
kas tulla või siis
seekord
tulemata jätta

lylitanud välja 11. okt. 2009

Posted by haldjas in öömõtted.
1 comment so far

kui mõte on end täitsa lylitanud välja
ja pea on tyhi
siis mõtled
kustkohast need mõtted kyll tulevad

mõnikord ma näen 9. okt. 2009

Posted by haldjas in öömõtted.
Tags:
add a comment

ÖÖ on jälle kõik tundub reaalne
enam kui eile või homme
on kahevahel ju ja

mõnikord suvel kui kuuma asfaldi kohal
väreleb õhk ma näen
sealt läbi paistmas teisi maailmu
mis end teadvuse äärele peidavad

ja kõik on võimalik