Eestlase tõsielusatiir 8. veebr 2010
Posted by haldjas in Eesti.Tags: raamat
add a comment
Wimberg avaldab juba mitu päeva oma blogis katkendeid Grete Marquezi raamatust “Eesti naise õnn”. Ma muudkui loen ja naeran. Naeran ka iga peatyki lõppu lisatud kommentaare Delfist ja muudest paikadest.
Rääkisin hiljem Robertole, kuidas eesti aedades tavatsetakse kasvatada maasikaid ja vaarikaid ja igasuguseid muid marju ja puuvilju, ja Roberto pidi ennast selle peale lõhki naerma. Tõesti, milleks siis poed on leiutatud! Mul hakkas enda kaasmaalaste pärast päris häbi. Nagu mingid muistsed kütid ja korilased. Ime, et nad veel putukaid ja tõuke näost sisse ei vohmi!
Muidugi on õigus nendel, kes arvavad, et see teos kirjeldab tibilikku maailmavaadet ja et selle lugemisest läheb syda pahaks. Et kuidas saab ikka eestlasi niiviisi halvustada ja nii edasi.
Samas on see tibilikkus nii kontsentreeritud, et teate – see ei saa olla midagi muud kui iroonia.
Eks ole pea igayhe peast korra läbi vilksatanud mõni mõte, mis ses raamatus kirjas on. No et pagana eestlased, noh. Või eesti mehed. Või naised. Või riik, poliitika, yhiskond. Miski ajab sydame täis ja siis mõtled, et… nagu mingid korilased, noh.
Ja mis veel lõbusam – Delfi ja muud kommentaariumid on täis sellises laadis mõtteavaldusi. Otsast otsani täis. Ei ole vahet, mille poolt või vastu ollakse, suhtumine on ju sama. :D
Andke nyyd alla ja tundke ennast ometi ära! Kasvõi yhesainsas lauses. Ja saage aru, et see on teie, meie, sinu, minu tõsielu peegelpilt.
Ja kui teile ikka kohe mitte kuidagi ei meeldi selline mõtteviis, siis viljelege ometi seda teist äärmust, mis on raamatus nii selgelt esile tõstetud.
Hakake korilaseks :D
Koolikeemia internetis 8. veebr 2010
Posted by haldjas in Igapäevaelu.Tags: keemia, kool
add a comment
Leidsin keemiliste elementide perioodilisusetabeli internetist. Täiesti geniaalne asi! Inglise keeles kyll, aga väga hästi esitatud, visuaalne ja konkreetne. Põhimõtteliselt soovitatakse seda lehte (muude hulgas) ingliskeelses maailmas kooliõpilastele eksamiks õppimisel.
Oleks minu ajal selline tabel olnud, et klikid elemendile ja näed kirjeldust, struktuuripilti ja mida kõike veel :)
Wikipedias on eestikeelne ka, aga vähemate andmetega.
Brauseri surm 7. veebr 2010
Posted by haldjas in tõsised asjad.Tags: Muusika, veeb
add a comment
Lugesin täna lootustandvat teadet sellest, et 1. märtsist alates aitab Google loodetavasti IE6-t mõrvata. Tõstkem selle terviseks!
Mul pole õrna aimugi, mitu ylearust lisatundi, -päeva või -kuud veetsin ma oma ametliku veebikribijakarjääri jooksul IE6 nimel higistades. Aga eelnimetatud blogipostituse autor teeb arvestuslikud kalkulatsioonid: kõige ebastandardsemale brauserile meeldimiseks on 300 000 lehekylje veebitegijad pidanud vaeva nägema keskmiselt 25 inimeluea jagu tunde.
Ja igasuguste koodiparandustega on tihti nii, et kui saab IE6-s tööle, siis on jälle Firefoxis katki. Niisiis veel mõned töötunnid / eluead.
Niisiis IE6 väärib tõesti surmanuhtlust. Täiesti viimane aeg. Kurb, aga tõsi. Võtame klaasi šampanjat ja jääme taga igatsema asjatult raisatud töötunde.
Kui tuli IE7, siis muidugi hakati ka sellele meeldimiseks veel eraldi rabelema. Sest tuli välja, et see tõlgendab mõningaid asju lausa risti vastupidi. Niisiis laia kasutajateringi & keeruka disainiga veebilehel võiks ideaalis olla 3 eraldi css-koodi: IE6, IE7 ja… kõigi ylejäänud brauserite jaoks.
—
Olles 16 tundi järjest näinud vaeva yhe veebilehega (kyll mitte IE6-ga seoses, õnneks, õhh), nägin ma kasutajaliidesega unenägusid.
Kujutlege, et enne mõne inimesega kohtumist valite te talle rippmenyyst iseloomuomadusi ja muud sarnast. Väga psyhhedeelne :)
Aga muidu on õigus neil, kes ytlevad, et veebikood on puhas luule. Code is poetry.
Ja mulle meeldib see laul. Kusjuures täiesti ykskõik on, kas see võidab või ei. Aga see on seni ainuke lugu, mida ma tahtsin uuesti ja uuesti kuulata. Selles loos on midagi.
laulge kaasa!!
kas tuhat korda veel
sa oled oodand kaua
su kannus jahtub tee
ja maasikad on laual
veel mõni hetk
sest prints peab täpne olema
veel mõni hetk
ja muinasjutt võib alata
Rapunzel päästa valla juus
et kallim pääseks üles
Rapunzel ootab armastus
ta tuleb roosid süles
ja nõnda peegli ees
sa nukralt värvid huuli
just nagu keeraks sees
et elus ei juhtu nii
et langeb pilk, kuu kaob
ja kaugel kaigub kell
sind keegi öösse kannab
valgel hobusel
Rapunzel päästa valla juus
et kallim pääseks üles
Rapunzel ootab armastus
ta tuleb roosid süles
Rapunzel päästa valla juus
või muidu jäädki üles
laulu tegi Vaiko Eplik
Raivo Raave ebavõrdsuse tunne 5. veebr 2010
Posted by haldjas in Eesti, Igapäevaelu.Tags: ajakirjandus, feminism, võrdõiguslikkus
2 comments
Mõne päeva eest Delfis ilmunud artiklit lugedes muudkui vaata ja imesta.
Raave on yles võtnud sooteemad geomeetriaterminites ja räägib muudki huvitavat juttu. Huvitavat ses mõttes, et mulle meeldib ikka sõnade järgi ytlejast pilti kokku panna.
Selge see, et kui mees on kasvatatud jaga-ja-valitse vaimus, siis tal ei jäägi muud yle kui nõuda, et naised peavad pesu ja panne kyyrima ja meestele jäägu “meestetööd”. Ja kui yhiskonda ilmub liiga palju naisi, kes ka vahest midagi muud tahavad teha või hoopis, taevas hoidku, nõuavad, et mehedki peavad vahest panni pesema, siis selline isend tunneb ennast ohustatuna. Sest pestud pannid ja sokid talle ju ometigi meeldivad. Hihii :)
Mulle meenuvad siinkohal aga hoopis kunagi noores eas heietatud lood kirjanikest ja nende abikaasadest. Et kuna kirjanikuloom on humanitaar, siis tema “meestetöid” ei oska ja naine peab ise mitme eest väljas olema ning õppima ära ka seinakontaktide parandamise.
Aga eks see, mis inimesed lastest saavad, sõltub vanemate kasvatusest ja suhtumisest. Kui ikka poissi köögist välja peksta ja tydruk nõudepessu kamandada, miks peaks siis lootma, et sest poisist suures peas köögis abi on?
Mind kyll mingiks köögikataks või printsessipilpaks ei kasvatatud. Isa lasi mind ninapidi igasugu jubinate juurde, tegime koos must-valgeid fotosid ja remontisime kassettmakke ja muud põnevat. Vist 4-5-aastaselt oskasin mingi poollagunenud defitsiitpleieri juhtmeidpidi kõlarite kylge yhendada, et iiri muusikat kuulata :) Ja ytleme nii, et tol ajal ei olnud “juhtmete yhendamine” nii lihtne ja lollikindel tegevus kui tänapäeval.
Ega ma nyyd mingi geenius ei ole, aga isiklikus tutvusringkonnas olen kohanud suhteliselt vähe meesterahvaid, kes minust tehnikas oluliselt rohkem jagaksid. (Ilmselt kuulub enamik lihtsalt sinna “kirjaniku” kategooriasse…) Tõsi, viimasel ajal on minu arvutiputitamisoskused hakanud alla käima.
Aga missugune keskmine patriahaadipropageerijast isane suudab yleyldse ise arvutit parandada või programme installeerida? Kas tehnika on “emane” või “isane” valdkond? :)
Köögis pidid mehed muide ka paremad kokad olema. Aga ma arvan, et see sõltub mehest, või yldisemalt – inimesest. Kuigi restoraniylemkokad on vist kyll suuremas osas mehed, kui ajalehti uskuda.
Mis puutub pesupesemisse, siis tänapäeval on selleks masin, kuhu tuleb õiges koguses pesu sisse visata, kaan sulgeda ja nuppu vajutada. At-at, päris nii lihtsalt ka ei saa – mõnikord on vaja programmi valida (kuigi enamik inimesi vist seda ei tee ja kasutab tuima järjekindlusega pidevalt yhte ja sama). Ainuke konks on siin selles, et mustad teksad viskad sa valge pesu hulka yks kord elus – järgmine kord tuleb juba meelde, kuidas kõik aluspesu ennast triibuliseks pesi. Naisele tuleb yldiselt meelde. Mehele ei pruugi tulla. Ja kõik muud säärased asjad, mis aitavad riietel säilida.
(Kuskil vist öeldi, et naistel on parem detailimälu või lihtsalt oskus pisiasju tähele panna. Mul on.)
Nii et pesupesemist ma siiski veel kergekäeliselt meesterahvale ei usaldaks. Või kui ta just nii suurt palka teenib, et iga nässuläinud pesukorra järel uue garderoobi jaksame soetada :P
Aga muidu yllatas Raave artikkel veel yhe koha pealt väga positiivselt. Vaadake, tavaliselt on nii, et kui artikkel on mõistlik, siis kommentaarides sõimeldakse, nagu oleks sõda lahti. Ma ei oskagi nyyd öelda, millest see tuleb… Raave artikkel ei hiilga just ylemäärase tolerantsi ja arukusega, aga kommentaarid on yle mõistuse asjalikud. Ma ei ole nii asjalikke kommentaare vist eesti ajakirjanduses varem näinudki! Konstruktiivsed, arutlevad, põhjendavad ja isegi kui ei olda Raavega nõus, ei hakata teda näkku sõimama ega syydistama, vaid argumenteeritakse rahulikult.
Ma tõesti ei tea, mis lahti on. Äkki maailm hakkab paremaks muutuma?
Või äkki on kõik tavapärased sõimlejad seekord Raavega yhel meelel? Kes teab…
Iroonia tipp 4. veebr 2010
Posted by haldjas in Eesti.1 comment so far
Euro<26 lehel reklaamitavad rahvusvahelised noortevahetused on muidu tänuväärne teema, jälgin seda isegi vahepeal, aga yks avastus seal lehel jahmatas ikka tõsiselt.
Kreekasse oodatakse meediahuvilisi vähemate võimalustega noori. Vähemad võimalused on lahti seletatud:
füüsiline puue, endine narkootikume või alkoholi tarvitav noor, psüühilised erivajadused, kriminaalne taust, rahvusvähemusse kuulumine, koolist välja visatud/ baashariduse või hariduseta, pärit väikesest maakohast/ isoleeritud piirkonnast, vähemate rahaliste võimalustega, vanemateta või ühe vanemaga, suhtlemisraskustega, võimaluseta kasutada internetti.
Väga huvitav, mõtlen, lõpuks ometi mõeldakse ka nendele, kes endale ise selliseid reise mitte kuidagi lubada ei saaks. Niisiis – kuidas osaleda?
Esmalt tuleb maksta 100% rahvusvahelisest transpordist. Projekti lõpus saad sularahas tagasi 70% makstud summast eurodes. [---] Lisaks tuleb maksta osalustasu summas 1250 eek.
Niisiis. Arvutame natuke – lennupiletid Kreekasse maksavad vähemalt 3000 kr, kui veab, aga tõenäolisemalt tuleb 5000 välja käia. Niisiis on kogu yrituse kulu 4250 – 6250 EEK, millest yrituse lõpus saab tagasi sularahas 2100 – 3500 EEK. Lihtne arvutus näitab, et oma kanda jääb kokkuvõttes kuni 50% kogukuludest. Ja olgem realistlikud – see ei tähenda, et kui sul on 2000 krooni, siis sul on võimalus. Ei, alguses peab olema ikka 4000 – 6000 krooni kohe võtta ja pärast saad n-ö söögiraha tagasi. (Lähed laenad naabrinaise käest veel 2000 ja viid talle pärast tagasi?) Eeldusel, et mingeid muid kulutusi ette ei tule. Aga kui tõenäoliselt esimest korda elus välismaale reisiv noor tahab suveniire osta, siis mille eest?
Ja nyyd näidake mulle Eestis elavat “vähemate võimalustega” ehk mõnele ylaltoodud tingimusele vastavat noort, kellel on selline summa taskus ja valmis selle reisile kulutama poole tagasi saamise arvestuses. Mina kyll ei saa aru, kuskohast selline raha peaks tulema, kui enamik eestlasi või vähemalt neid, keda siin kirjeldatakse, teenib kuus 5000 krooni või vähem. Kusjuures eluasemekulud on 2000-3000 kr kuus (arvestame odava yyriga, 6000-kroonist korterit niikuinii yyrida ei jaksaks ju) ja ylejäänud raha kulub söögile, transpordile ja riietele, niisiis mingist muretust elamisest ei saa kyll juttu olla.
Iseasi, kui perekond on tõesti osanud sääste korjata, mis iseenesest on kiiduväärt, aga vähemalt poolte loetletud kriteeriumite puhul ma ei eeldaks tingimata investeerimisnutikust. Ja säästude puhul ei eeldaks tingimata, et nende eest täiskasvanud laps 2 nädalaks Kreekasse lennutatakse.
Inimesed, ma tõstan käpad taeva poole. Selline suhtumine on kyyniline! On väga tore, hea ja armas, et mõeldakse erinevate sotsiaalsete gruppide ja nende võimaluste peale, aga PALUN, kui te reklaamite yritust, milles osalemiseks peab kodanik silmagi pilgutamata välja käima mitu tuhat krooni, siis palun ärge yritage kedagi veenda, et see on mõeldud “vähemate võimalustega” noortele!
Muidu ei näe ma eriti muud võimalust, kui et “vähemate rahaliste võimalustega noor” läheb ja varastab selle 6000 krooni kusagilt. Saab kohe mitu kärbest yhe hoobiga – tõenäoliselt visatakse selle eest koolist välja, kriminaalse tausta saab nagu naksti, samuti on olemas vajalik sissemaksesumma.
Võib ka varastada 1250 ja minna häälega.
