yks palav suvepäev

Viimased päevad on möödunud Myspace’is. Eile pyydsin võtta osa kohalikust muusikaelust ja minna konservatooriumisse yhele kontserdile, aga kui nimetatud aadressile kohale jõudsin, oli uks kinni, mitte yhtegi silti kusagil ei näinud, mis oleks viidanud konservatooriumile või kontserdile. Ukse kõrval ilutses paar tulpa nuppe. Vajutasin neist mõnele, aga kuldvõtmekeseks ei osutunud neist ykski. Kuna olin just käinud ökopoes ja kott oli täis Ecoveri pesuvahendeid ja õunamahla, siis peale 5-minutilist ootamist, mille jooksul ei ilmunud yhtegi inimest, kel oleks olnud silmanähtav kavatsus samast uksest sisse saada, otsustasin kuulutada Pariisi-retke selleks korraks lõppenuks ja vantsisin lähimasse metroojaama. See asus õnneks yle ristmiku ainult.

Muide terve 8. linnajagu olevat ehitatud „klassikalise muusika ymber“ – konservatoorium, võibolla kõik need interpreedid ja õppurid siis ka elavad seal. Ja muidugi on see täiesti arusaadav juba kaugelt vaadates. Teate, ma ei ole mitte kunagi varem näinud korraga kaheksat tšellot yksteise kõrval reas. Aga seal nad olid – samal tänaval (rue de Madrid) asub tšellopood. Jah, te lugesite õieti. Mitte muusika- ega keelpilli-, vaid TŠELLOpood. Klarneteid myydi yhes teises poes, klavereid kolmandas (sinna olid õnneks mahutatud ka syntesaatorid). Ja viiuleid, mõistagi, neljandas poes. Jah. Milleks kõike kokku toppida nagu yhepajatoitu?

Ma olin nähtust rabatud ja piisavalt uimane kuumast päevast, et ei teinud sellest pilliuputusest yhtegi pilti. Aga ilmselt võtan ma millalgi julguse kokku ja lähen uuesti sinna jalutama. Ökopood ei ole sealt ka sugugi kaugel. Ökopoest (Naturalia nimeks) saab häid asju ja näiteks Ecoveri pesuvahendid maksid vähem kui Eestis. Yay! Aga need on vististi Belgias tehtud ka. Ehk siis lähemal :)

Ökopoode (Naturalia sorti) asub tegelikult igas linnajaos vähemalt yks – välja arvatud klassikute omas (ma ei tea, kas need elavad siis õhust ja Debussy’st või midagi?).

Soetasin sealt ka paki mungube, mis nyyd rõõmsalt verandal idanevad. Tõstsime nad laua alla tooli peale, et päike ära ei kõrvetaks. Verandal pidevalt valitsev vähemalt 30-kraadine soojus (mis lõunaks tõuseb võibolla yle 40, pole mõõtnud, ei tea, aga tunne ytleb kyll, et liiga palju, umbes nagu saunas) on aga oad rõõmsalt kasvama pannud. Tallinna kylmal aknalaual võttis nende ärkamine 2-3 päeva aega, siin on 24 tunniga sisuliselt söömiskõlblikud.

Poolteist nädalat tagasi kylvatud maitsetaimed ka edenevad. Basiilik vohab nagu muiste, samuti pune, lavendel ja päevakybar on kõige laisemad. Ja jälle on suuremaks mureks mitte öökylm, vaid see, et nad keskpäevapäikesest soojaks köetud verandal ära ei kärssaks. Võibolla jah muidu oleks isegi kiiremini tärganud, kes teab.

Aga veranda temperatuur tundub olevat sobiv kaktuste kasvatamiseks. Oi, kuidas kaktustele meeldiks. Aga ainult suvel muidugi…

Aga eile õhtul koju tulles juhtus metroos midagi põnevat. Yhes peatuses kargas peale meeskodanik kitarri, mikrofoni ja valjuhääldiga ning andis 3 peatusevahe pikkuse kontserdi. Kuna pisifotokas oli kaasas, kasutasin juhust ja tegin filmi. Ma polnud ainuke. :)

Vot sedasi tehakse Pariisis muusikat…

 

laisk miisu

Täna meenus mulle, et võtsin kaasa ka selle väikese geniaalse seebika, mis oskab 3 minuti pikkusi filme teha. Kyll olematu kvaliteediga, aga keda see tänapäeval huvitab, kui isegi suured räpparid teevad oma muusikavideod mobiiltelefoniga? Go crap!

Niisiis kui ma avastasin järsku kassi veranda kohal tellingutel laisklemast, siis osutus, et see väike seebikas on ainuke, mis läbi pragude ja lippide kassini ulatub. Mina isiklikult pidin leppima piilumisega pragude vahelt ja hilisema filmielamusega. Kass lubas ennast armulikult pisut kõrva tagant sygada, ent kogu muu tralli osas jäi suhteliselt osavõtmatuks.

Kuna wordpress lubab videosid näidata vaid neil, kes maksavad, siis olin sunnitud selle youtube’i yles laadima (loomulikult). Palun :)

Miisu nimi on Bowie, muide. Ja äkki on ta tegelt isane.

Pagan, päike on selle kassi ikka täitsa päriselt liiga kuumaks kytnud vist…

 

royalspace

Tänapäeval on inimesel, kes tahab kõikvõimalikes tähendustes reaalselt eksisteerida,  lisaks passile ja tervisekindlustusele olemas ka facebook, twitter, orkut ja… myspace. Ilmselt on isand Rootsi kuningas (või tema fännid) võtnud sõna-sõnalt väidet “Kui sind pole Myspace’is, siis pole sind olemas” ja moodustanud sinna konto: Carl XVI Gustaf. Millega Rootsi riigiisa vabal ajal tegeleb ja kes tema lähemad sõbrad on, võib ylalnimet kontolt uurida. Jutt on inglise keeles, yleval on ka video. Carlil on täna 1914 sõpra (või noh, kontakti/fänni myspace’is, kui täpselt väljenduda). Ta palub muusikutel ja ärimeestel lahkelt “mitte reklaamida oma muusikat ega rahategemise viise, kuna see on häbiväärne ja vastik”. Voilà. :)

Ilmselt on andunud fänn mõne aja pärast lehe hooldamisest tydinenud, kuna “Carl” on viimati sisse loginud ligi 2 aastat tagasi.

Myspace on sotsiaalne veebivõrk, mille algse versiooni valmistasid  eUniverse töötajad 2003. aasta põimukuus 10 päevaga. Myspace’is saab luua kahte tyypi lehekylgi – tavainimese ja muusiku oma. Viimane sort võimaldab yles laadida muusikafaile ja yldse on Myspace heaks alternatiivseks reklaamikanaliks muusikutele, kel pole lepingut plaadifirmaga. Ajalugu on aga näidanud, et Myspace võib vaevanägemise korral hoopiski tuua lepingu plaadifirmaga :) Sel viisil on viimastel aastatel kuulsaks saanuid palju. Näiteks võib nimetada Briti lauljat, yhiskonnakriitiliste ja ausate sõnavõttudega tuntuks saanud Lily Allenit, kelle lauludest BBC nõudel roppusi on välja tsenseeritud. Samuti meie oma Kerli, kes samuti pidi iseseisvalt myspace’i lehel enda promomisega vaeva nägema, enne kui plaadifirma teda ja tema muusikat tõsiselt võtma hakkas.

Mina aga kuulen siin hetkel läbi kahe vooderdatud stuudioukse, kuidas minu “Liblikad” popmuusika vormi võtavad. Eile näis, et kõhus lendlevatest liblikatest on saanud raudpropelleriga herilased; täna on heliolukord veidike parem. Ma ei ole endiselt veendunud, et see lugu oli nyyd alustamiseks kõige parem valik või et sellega nyyd õiget asja tehakse. Kui Kerli kuskil intervjuus kuulutas, et tema elu parim hetk oli siis, kui ta kuulas, kuidas tema plaati masterdatakse, siis mulle tundub praegu, et tegemisel olevat seadet ei tohiks yldse kuulata, sest see kõlab igal juhul väga koledalt (sest seal on kõik poolik ja paigast ära), aga lõpptulemus on tavaliselt miskipärast täiesti talutav. Elame, näeme. Bassiosa kostab igal juhul läbi mõlema suletud ukse. See omakorda paneb mind mõtlema võimalikule vajadusele vahetada muusikastiili ehk lahtrit, kuhu ma end seni liigitanud olen. Uueks lahtriks võiks olla hip-hop või r’n'b.Kusjuures harmoonia on pooleldi jazz. Kas keegi on kunagi kuulnud jazz-r’n'b-st?

See oli nyyd loodetavasti väike nali.

Ja ma olen õnnelik, et mul on ainult yks inimene, kellega ma pean oma muusika osas vaidlema, mitte terve plaadifirmatäis.

Ja noh, igatahes. Elu on lill. Ja elu on mäng. Ilus mäng. Seega on mõnes mõttes suhteliselt ykskõik, mis mängu ma oma muusikaga mängin, sest igal juhul jääb see minu muusikaks. Vaatame, mis välja tuleb…

(:

Eile laadisin Myspace’i yles oma Eestis tehtud “Sipelgad” (see on endiselt viisakas ja lihtne folk) ja vaatan, kuidas läheb. Hingelähedasemad space-sõbrad Lõuna-Aafrikast ja Kreekast käisid juba kommentaarides käte peal. Ootan igatahes ka asjalikumat kriitikat. (mmm… Kas ikka ootan??)

 

JK, poliitikast

Avastasin praegu veebis ajalehti sirvides Jaan Kaplinski suurepärase arutluse poliitika teemadel. Hm, selliste intervjuude pärast tasub isegi aeg-ajalt lehti lugeda. :)

 

Tänased tegemised

Eile lugesin läbi kõik Kerli Kõivu intervjuud, mida suutsin veebist leida. (Lisaks nendele, mida ma varem lugenud olin.) Homseks tuleb ilmselt uus artist leida, kelle elulooga tutvuda. Väga huvitav on igatahes.

Täna hommikul käisime saiapoes (boulangerie) leiba ostmas ja tutvusime põhjalikult kohalikul turul pakutavaga (india ja hiina riided alates 5 eur, igat sorti toitu ja puuvilju pisut mõistlikuma hinnaga kui poes). Myydi ka kasutatud raamatuid; kaalusin tõsiselt mõne Barbara Cartlandi prantsuse keelde tõlgitud teose soetamist (keeleõppe eesmärgil loomulikult: Cartland kui romantilise seebika žanr on piisavalt arulage ja haarav, et ma viitsiks seda mingis veidras keeles närida), kuid jäid ostmata. Pyyan alustada (lisaks ajakirjandusele) hoopis näiteks mõne Carlos Castaneda teosega prantsuse keeles. Unenägemise nipid olekski tarvis jälle meelde tuletada yle pika aja. Appi, ma lugesin neid asju viimati vist yle 10 aasta tagasi!!!

Veranda koristasime ära (minu jõupingutused sealjuures olid suhteliselt väikesed). Nyyd on seda vaja veel pesta ja täiustada mingi mööblijupi ja mõne taimekasvatuskastiga. Veranda saak on 2 kaunist saepuruplaadist musta cd-riiulit, 1 metallist cd-riiul (mul pole aimugi, kuhu kõik cd-d said), 2 töötavat hiidvana kõlarit ja mõned toolid. Kõik muu kola rändas prygikasti või kuuri.

Tänasesse tehtud-nimekirja saavad veel: kõikide esinemiste ja muude muusikaliste verstapostide kronoloogia, facebooki leht (page, mõeldud muusikutele, loodetavasti saan sinna mõne päeva pärast ka lugusid kuulamiseks riputada, iseasi, kas nii vinget materjali kohe võtta on). Ja turult sain endale nihukesed barbiroosad sandaalid, mida Eestis crocs‘i nime all turustati. Minu meelest nad maksid Eestis jube palju (võibolla ma eksin); siin sain 4 euroga. Vihmase ilmaga yle õue lippamiseks sobivad suurepäraselt :) Lisaks on kerged ja hästi pestavad. Materjalist ma muidui ei räägi. Sussid on umbes naftast valatud või midagi sinnakanti. Kui fliise tehakse kuuldavasti plastpudelitest, siis ma parem ei hakka fantaseerima, mis selliste jalanõude originaalmaterjal võiks olla. Hmm… kasutatud mähkmed võibolla?

Muidu ma näen täna selline välja: